Uurimisalad

Laiuse

Uuesti niisutatud endine turbavõtukoht (4 ala, kus veetase on maapinnast erinevatel tasanditel: 0-10 cm, 20-30cm, 30-50 cm, 100 cm) ja kontrollkoht. Restaureerimine on tehtud 2019 aastal.

Põhitäitja: Ain Kull (ain.kull@ut.ee)

• Suurus:

I (0-10 cm) – 4.8 ha

II (20-30cm) – 3.4 ha

III (30-50 cm) – 1.2 ha

IV (100 cm) –  16 ha

Kontrollala –  5.2 ha

• Koordinaadid: 58.789790, 26.528773

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

Muuda nõusolekut

Ess-soo

Taastaimestatud endine turba kaevandamiskoht.

Põhitäitja: Ain Kull (ain.kull@ut.ee)

• Väljakutse: sügava drenaaži, laialdaselt kõikuva veetaseme, kõrge pinnatemperatuuri ja paljude muude ebasoodsate tingimuste tõttu on taimestiku spontaanne taastumine, eriti freesturbaaladel, väga aeglane ja ettearvamatu protsess. Ka 20-30 aastat pärast turba kaevandamist võib taimestik katta vaid mõne protsendi degradeerunud alast. Veetaseme tõstmine välistab kuiva ilmaga äärmise tulekahjuohu ja pöörab ümber süsiniku (kasvuhoonegaaside) eraldumise süsiniku sidumiseks. Freesturbaalade majandamine ja ökoloogilise funktsionaalsuse taastamine halvenenud veerežiimiga soodes on oluline teaduslik väljakutse. Kogu parasvöötme kliimamuutuste ning elupaikade ja maastikulise mitmekesisuse kahanemise kontekstis, sealhulgas Eestis, sest kunagiste freesturbaalade majandamisega pole me aastakümneid tegelenud.
• Lahendus: Veetaseme tõus aeglustab turba mineraliseerumist ja vähendab CO2 emissiooni, kuid kasvuhoonegaaside summaarne voog pärast veetaseme tõstmist suureneb ajutiselt N2O ja CH4 arvelt, kuid hakkab langema teisel või teisel kolmandal aastal pärast taastamist. Parema taimestikuga aladel on kasvuhoonegaaside voo vähenemine kiirem.
• Oodatud tulemused: Teadmised ohtrast turba kaevandamisväljast (turbakihi paksus ja tüüp, veetaseme sügavus ja pinnakihi niiskus, kaugus taimkattega aladest jne) võivad veetaset tõstes või taimekilde külvates kiirendada taimestikku soovitud koosluste suunas. Freesturbaalade taastamine toetab taimkatte arengut – suurendab elurikkust.
• Ülekantavus: Nii suures ja keerulises mastaabis ei ole kusagil uuritud turbaalade taastamise majandamist ja õnnestumist mõjutavaid tegureid ning tulemuste looduskaitselist mõju. Tulemused omavad kõrget praktilist väärtust, arvestades endiste turba kaevandamiskohtade suurt pindala, nende osakaalu kasvuhoonegaaside heitkogustes ning jääksoode vastavalt korraldamise olulisust. Uuendusliku lahendusena kasutatakse taimkatte analüüsiks kolme erineva detailsusastmega allikat (maamõõtmine, droonipilt, satelliidipilt), mille tulemuseks on kontrollitud ristmõõtmeline taimkatte seire metoodika. See võimaldab välja töötada meetodid suuremate taastamisprojektide jälgimiseks, kuna kaugseireandmetega saab hõlpsasti katta suuri alasid, samuti on võimalik satelliidipiltide arhiivi kaudu kasutada retrospektiivset seisundi hindamist.
• Suurus: 100 ha
• Koordinaadid: 57.914111, 26.689694

Kuresoo

Uuesti niisutatud metsaala – kuivendatud turbaala

Põhitäitja: Kaido Soosaar (kaido.soosaar@ut.ee)

• Väljakutse: Kuresoo raba taastamise aktsioon on näide Eestis, kus saab hinnata hüdroloogilise režiimi taastamise mõju sfagnum sambla kasvule ja erinevate paisutamistehnoloogiate tõhusust.
• Lahendus: Kõrgema veetaseme korral CO2 emissioon väheneb, kuid CH4 ja N2O suurenevad, vastupidiselt madala põhjaveetaseme korral suurenevad CO2 emissioonid.
• Oodatud tulemused: Uuesti niisutamine vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid XX%. Bioloogilise mitmekesisuse suurendamine.
• Ülekantavus: Kavandatav meetod on asjakohane kõigis riikides, kus turbaalasid on metsanduseks kuivendatud.
• Suurus: 80 ha
• Koordinaadid: 58.488889, 25.234167

Agali II

Metsanduslikult kuivendatud turbaala.

Põhitäitja: PI Ülo Mander (ulo.mander@ut.ee)

• Väljakutse: Agali ala asub Eestis Järvselja õppe- ja katsemetskonnas. See on 40-50 aastat vana puhmas kasemets lämmastikurikkal turbal ja koos naabruses asuva 8 muu kuivendatud soometsaga, kus on olemas kasvuhoonegaaside (KHG) voogude andmestik ja asjakohased keskkonnaparameetrid (2013-2016). peetakse Järvselja elulaboriks. SMEAR Estonia jaam, mis asub samuti piirkonnas, võib olla toetav roll.
• Lahendus: Agali Downy kase turbaala on kavandatud veetaseme manipulatsioonide mõju kasvuhoonegaaside heitkogustele üksikasjalikuks protsessianalüüsiks. See on varustatud pööristorniga (joonis 2 kõigi 3 kasvuhoonegaaside jaoks (LiCor N2O jaoks + Aerodyne CH4 ja N2O jaoks), automatiseeritud kambritega kõigi 3 kasvuhoonegaaside pinnase voogude jaoks (Picarroga ühendatud) ja puuvarrekambritega 4 kõrgusel (joonis 1). 2) ja kaks katsegraafikut (igas kolm kordust) veetaseme manipuleerimiseks (üleujutamine ja kuivatamine) koos külmutamise-sulatamise katsetega..
• Oodatud tulemused: Kõrgenenud veetase vähendab turba mineraliseerumist ja seega CO2 voogu pinnasest. Katsegraafikud (joonis 4) võimaldavad analüüsida mulla niiskuse (veetaseme) ja külmumis-sulamistsüklite mõju kasvuhoonegaaside gaasivoogudele. Isotoopanalüüse (15N ja 13C) ja mikrobioomiuuringuid kasutatakse voogude jaotamiseks N2O allika protsesside ning CH4 tootmise ja tarbimise vahel.
• Ülekantavus: Analüüsimaks üleujutuse pikaajalist mõju kõikidele ökosüsteemi osadele, plaanime pööristorni naabruses asuva metsaosa üle ujutada. Selleks saab kasutada kõrvalasuvat Apna jõge. Kavandatav meetod on asjakohane kõigis riikides, kus turbaalasid on metsanduseks kuivendatud.
• Suurus: 3,5 ha
• Koordinaadid: 58.29088, 27.318230

Vända

Konstrueeritud märgala

Põhitäitja: Kuno Kasak (kuno.kasak@ut.ee)

• Väljakutse: Põllumajanduslik äravool halvendab vee kvaliteeti ja põhjustab pinna-, mere- ja magevee eutrofeerumist; seetõttu on oluline vähendada inimtekkelise eutrofeerumise mõju mandrivetes ja rannikuvööndis.
• Lahendus: Konstrueeritud märgalasid (CW) saab kasutada tõhusa meetmena veekvaliteedi parandamiseks. Samuti annab võimaluse edukalt luua või taastada väärtuslikku märgalade elupaika metsloomade kasutamiseks ja keskkonnaseisundi parandamiseks. Taastatud märgalasid kasutatakse reovee veekvaliteedi parandamiseks, põllumajandusliku äravoolu või sademevee puhverdamiseks ja puhastamiseks. Kui neil eesmärkidel kasutatakse rajatud märgalasid, on vaja teostada seiret, et tagada märgalade süsteemide säilimine.
• Oodatud tulemused: Konstrueeritud märgalad, mis seovad põllumajandusliku äravoolu C ja toitaineid ökosüsteemiks ning pakuvad elupaika ka mitmesugustele metsloomaliikidele.
• Ülekantavus: Konstrueeritud märgalasid saab konkreetsete vajaduste rahuldamiseks projekteerida mitmesuguste süsteemitüüpide ja konfiguratsioonidega. Need süsteemid on kulutõhusad ning hõlpsasti kasutatavad ja hooldatavad.
• Suurus: 0,5 ha
• Koordinaadid: 58.282426, 26.721543