Inimesed

Kaido on Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia kaasprofessor ja Biometeoroloogia labori juht. Tema uurimistöö keskendub kasvuhoonegaaside – eelkõige süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi – ning vee- ja energia vahetuse kvantifitseerimisele maismaa ökosüsteemide ja atmosfääri vahel. Ta viib läbi välimeetoditel põhinevaid mõõtmisi erinevates ökosüsteemides, hõlmates nii mineraal- kui orgaanilisi muldi, ning uurib gaasivoogusid mitmel tasandil: pinnasest ja puude tüvedest kuni metsakroonide ja kogu ökosüsteemini. Üksikasjalike vaatluste ühendamine modelleerimismeetoditega aitab paremini mõista ökosüsteemide toimimist muutuva kliima ja maakasutuse tingimustes ning toetab teaduspõhiste strateegiate väljatöötamist keskkonnaseireks ja jätkusuutlikuks maahaldamiseks.

Alar panustab uurimisrühma tegevusse gaaskromatograafia laboris tehtavaga. Ehk valmistab ette välitöödel kasutatavad viaalid kasvuhoonegaaside mõõtmiseks ning analüüsib võetud proove. Seejärel teostab ka esmase andmekontrolli, misjärel lähevad tulemused juba edasisse analüüsi. Samal ajal uurib ta katusehaljastuse kasulikkust Eesti tingimustes – kui palju katusetaimestik õhust CO2 seob ja mis on seda mõjutavad faktorid.

Alisa uurimistöö keskendub sellele, kuidas looduslikud ökosüsteemid – eelkõige metsad ja turbaalad – reageerivad keskkonnategurite muutustele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele. Kasutades eddy covariance’i meetodit, mõõdab ta ökosüsteemitasandil kasvuhoonegaaside vahetust, et süvendada arusaamist biogeokeemilistest ja ökoloogilistest protsessidest muutuva kliima tingimustes.

Svyatoslav on keskkonnateadlane (vähemalt ta ise arvab nii), kellele meeldib muuta keerulised metsanduse andmed selgeteks arusaamadeks matemaatika ja modelleerimise abil. Ta uurib metsade CO₂ voogusid, kasutades eddy covariance’i meetodit. Ta programmeerib Pythonis, R-is ja SQL-is ning on iga päev iseendas veidi pettunud. Tema moto on: „Teadus ei ole raske. See on äärmiselt raske. Just see teebki selle põnevaks.“

Mirjami ülesanne on toetada uurimisrühma teadustegevust, tagades sujuva igapäevase töökorralduse ja projektide halduse. Tema tegevus hõlmab muu hulgas teadusprojektide finantsaruandluse koostamist ja aruandluse koordineerimist.

Kamili uurimistöö keskendub sellele, kuidas boreaalsed turbametsad reageerivad kuivendusele ja kliimamuutustele, pöörates erilist tähelepanu maahaldusstrateegiatele, mis suurendavad süsiniku sidumist ja vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Tema doktoritöö ühendab ulatusliku välitöö, modelleerimise ja täiustatud meetodid, et uurida biogeokeemilisi ja ökosüsteemitasandi protsesse, toetades jätkusuutlikku turbaalade taastamist. Ta on pühendunud kaasavale teadusele ning peab õppimist ja koostööd kliimalahenduste ja teaduse arengu peamisteks liikumapanevateks jõududeks.

Sebestiani uurimistöö keskendub troopiliste turbaalade biogeokeemiale. Tema käimasolev doktoritöö uurib CO₂, CH₄ ja N₂O vahet nii kuivendamata turbametsades kui ka põllumajanduslikult kasutatavates troopilistes turbaaladel. Ta kasutab nii staatilisi kui ka automaatseid kambreid, et mõõta gaasivoolusid pinnasest ja taimede tüvedelt, ning rakendab eddy covariance’i meetodit, et hinnata kogu ökosüsteemi tasandil toimuvat gaasivahetust ja selle seoseid erinevate biofüüsikaliste teguritega.

Salla eriala on ökosüsteemiprotsessid ja biogeokeemia, keskendudes metaani ja teiste kasvuhoonegaaside voogudele ning boreaalsete ökosüsteemide aineringetele.
Tema doktoritöö käsitles aeroobset metaani moodustumist ja seda mõjutavaid keskkonnategureid hariliku männi võrsetes.
Praegu keskendub tema uurimistöö taastatud turbaalade süsinikubilansi analüüsimisele.