MAIMA

Taastaimestatud endine turba kaevandamiskoht.

Põhitäitja: Ain Kull (ain.kull@ut.ee)

• Väljakutse: sügava drenaaži, laialdaselt kõikuva veetaseme, kõrge pinnatemperatuuri ja paljude muude ebasoodsate tingimuste tõttu on taimestiku spontaanne taastumine, eriti freesturbaaladel, väga aeglane ja ettearvamatu protsess. Ka 20-30 aastat pärast turba kaevandamist võib taimestik katta vaid mõne protsendi degradeerunud alast. Veetaseme tõstmine välistab kuiva ilmaga äärmise tulekahjuohu ja pöörab ümber süsiniku (kasvuhoonegaaside) eraldumise süsiniku sidumiseks. Freesturbaalade majandamine ja ökoloogilise funktsionaalsuse taastamine halvenenud veerežiimiga soodes on oluline teaduslik väljakutse. Kogu parasvöötme kliimamuutuste ning elupaikade ja maastikulise mitmekesisuse kahanemise kontekstis, sealhulgas Eestis, sest kunagiste freesturbaalade majandamisega pole me aastakümneid tegelenud.
• Lahendus: Veetaseme tõus aeglustab turba mineraliseerumist ja vähendab CO2 emissiooni, kuid kasvuhoonegaaside summaarne voog pärast veetaseme tõstmist suureneb ajutiselt N2O ja CH4 arvelt, kuid hakkab langema teisel või teisel kolmandal aastal pärast taastamist. Parema taimestikuga aladel on kasvuhoonegaaside voo vähenemine kiirem.
• Oodatud tulemused: Teadmised ohtrast turba kaevandamisväljast (turbakihi paksus ja tüüp, veetaseme sügavus ja pinnakihi niiskus, kaugus taimkattega aladest jne) võivad veetaset tõstes või taimekilde külvates kiirendada taimestikku soovitud koosluste suunas. Freesturbaalade taastamine toetab taimkatte arengut – suurendab elurikkust.
• Ülekantavus: Nii suures ja keerulises mastaabis ei ole kusagil uuritud turbaalade taastamise majandamist ja õnnestumist mõjutavaid tegureid ning tulemuste looduskaitselist mõju. Tulemused omavad kõrget praktilist väärtust, arvestades endiste turba kaevandamiskohtade suurt pindala, nende osakaalu kasvuhoonegaaside heitkogustes ning jääksoode vastavalt korraldamise olulisust. Uuendusliku lahendusena kasutatakse taimkatte analüüsiks kolme erineva detailsusastmega allikat (maamõõtmine, droonipilt, satelliidipilt), mille tulemuseks on kontrollitud ristmõõtmeline taimkatte seire metoodika. See võimaldab välja töötada meetodid suuremate taastamisprojektide jälgimiseks, kuna kaugseireandmetega saab hõlpsasti katta suuri alasid, samuti on võimalik satelliidipiltide arhiivi kaudu kasutada retrospektiivset seisundi hindamist.
• Suurus: 70 ha
• Koordinaadid: 58.598008, 24.376040