Väljakutse: Agali ala asub Eestis Järvselja õppe- ja katsemetskonnas. See on 40-50 aastat vana puhmas kasemets lämmastikurikkal turbal ja koos naabruses asuva 8 muu kuivendatud soometsaga, kus on olemas kasvuhoonegaaside (KHG) voogude andmestik ja asjakohased keskkonnaparameetrid (2013-2016). peetakse Järvselja elulaboriks. SMEAR Estonia jaam, mis asub samuti piirkonnas, võib olla toetav roll.
Lahendus: Agali Downy kase turbaala on kavandatud veetaseme manipulatsioonide mõju kasvuhoonegaaside heitkogustele üksikasjalikuks protsessianalüüsiks. See on varustatud pööristorniga (joonis 2 kõigi 3 kasvuhoonegaaside jaoks (LiCor N2O jaoks + Aerodyne CH4 ja N2O jaoks), automatiseeritud kambritega kõigi 3 kasvuhoonegaaside pinnase voogude jaoks (Picarroga ühendatud) ja puuvarrekambritega 4 kõrgusel (joonis 1). 2) ja kaks katsegraafikut (igas kolm kordust) veetaseme manipuleerimiseks (üleujutamine ja kuivatamine) koos külmutamise-sulatamise katsetega..
Oodatud tulemused: Kõrgenenud veetase vähendab turba mineraliseerumist ja seega CO2 voogu pinnasest. Katsegraafikud (joonis 4) võimaldavad analüüsida mulla niiskuse (veetaseme) ja külmumis-sulamistsüklite mõju kasvuhoonegaaside gaasivoogudele. Isotoopanalüüse (15N ja 13C) ja mikrobioomiuuringuid kasutatakse voogude jaotamiseks N2O allika protsesside ning CH4 tootmise ja tarbimise vahel.
Ülekantavus: Analüüsimaks üleujutuse pikaajalist mõju kõikidele ökosüsteemi osadele, plaanime pööristorni naabruses asuva metsaosa üle ujutada. Selleks saab kasutada kõrvalasuvat Apna jõge. Kavandatav meetod on asjakohane kõigis riikides, kus turbaalasid on metsanduseks kuivendatud.
Suurus: 3,5 ha
Koordinaadid:58.29088, 27.318230
We use cookies to ensure a better user experience. Read more about the Terms of Use conditions.